Teater Odeon - Vennaskond

Kuulan makilt pisut rocki 
Võtan ennast pisut yocki 
Minu juuste all on küpsemas üks plaan 
Pimedus kui laskub õue 
Panen musta kanga põue 
Lahkun majast nõnda vaikselt nagu saan 

Võtan veelkord lonksu veini 
Kesta ukselt viskan Seine'i 
Hetke kuulan kuidas voolavad ta veed 
Tänavaid nüüd öö las katta 
Võtan aiast mootorratta 
Peagi sõidan mööda jahedat alleed 

Vilistades seda viisi 
Rattad kannavad Pariisi 
Rattakummide all jookseb valge joon 
Keeran otsa siis Pigalle'i 
Võtan peale oma kalli
Täna ees meid ootab teater Odeon 

Näitemängule ei kipu 
Võtan põuest musta lipu 
Teatri katusele heiskame ta siis 
Tuhmilt helkima lööb taevas 
Leiame end tähelaevas 
Mis meid hääletult anarhiasse viib 

Nüüd meid ükski võim ei taba 
Olen piiramatult vaba 
Nüüd võin teha mida tahan olen prii 
Olen vaba olen vaba 
Olen piiramatult vaba 
Nüüd võin teha mida tahan olen prii